5. – 7. august 2016

Patarei

Vanas Kärdla elektrijaamas
Avatud kuni 20.00

Kohvik Patarei on kolme ehtekunstniku Anneli Tammiku, Ketli Tiitsari ja Maria Valdma ühisnäituse „Õnnelikud inimesed“ osa, mis korraldatakse kohvikutepäevaks Kärdlas. Kolmikule lisandub selleks ettevõtmiseks toidutegemise professionaal Kaie Mei.

Pakutavad road kannavad nostalgia esilekutsumise ideed ning nende tarbimiseks on vajalikud tarbekunsti hõllandusega esemed – lusikad ja klaasid. Teisisõnu – kohvikust ostetakse hoopis esemeid, millega kaasneb „ tasuta“ võimalus nautida kohapeal serveeritud jooke ja sööke. Kui puudub soov omandada kunstinäitusega haakuv tarbeese, on võimalik assortiilaadset toitu kaasa osta spetsiaalselt selleks päevaks disainitud pakenditega.

Plaanitud toidud ja joogid on valmistatud kohalikest toiduainetest ning kannavad kindlat, näituse kontseptsiooniga haakuvat sõnumit. Need on pisut moodsamas võtmes klassikalised söögid, mille nautimine ei eelda lauas istumist. Söömine on planeeritud jõujaama õuel asuvasse paviljoni nö püstijalabaarina, mis on disainitud näitusega haakuvas võtmes.

Näituseprojekt „ÕNNELIKUD INIMESED“
Kärdla elektrijaam
27. 08.–8.08.2010
KAM kartell (Anneli Tammik, Ketli Tiitsar, Maria Valdma)

Kärdla vana elektrijaam on värvikas koht, millel tublid kohalikud inimesed on nõuks võtnud erinevate kultuurinähtustega elu sees hoida. Eelmisel suvel toimus seal Hea Energia Festival (www.hef.ee), mis ajastuhõngulise etenduse, moodsa muusika ja hea toiduga tõi kokku nautlejad ja energiat vajavaid ning jagavaid inimesi nii saarelt kui mandrilt. Üritus leidis Eesti suveürituste kontekstis vägagi laia kõlapinna. Olles veetnud meeleolukad tunnid selles õlilõhnalises hoones ja rääkides energilise peremehe Ain Tähistega (MTÜ Kärdla Elektrijaam), tekkis mõte eksponeerida ka omi ehteid selles värviliste juhtmete ja nuppudega paigas. Lugu ehteks vormimiseks ja näitamiseks sai järgmine:

„ÕNNELIKUD INIMESED“

Uuno ja Milvi kohtusid 1970. aastal Tartu Ülikooli kevadpeol. Milvi õppis ülikoolis emakeele filoloogiks ja Uuno külastas Tartus elavat malevakaaslast. Uuno oli selleks ajaks juba peaaegu masinaehituse insener, kes lõpetas oma õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. Veel samal sügisel Uuno ja Milvi abiellusid ning asusid elama Tallinnasse, kus Uunole kui Volta noorele spetsialistile eraldati ühetoaline korter Mustamäel. Milvi asus tööle nende kodulähedasse keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Kõik suved veetsid nad Türil Milvi vanemate juures „potipõldu“ harides. Talviti olid nad aktiivsed suusatajad, veetes lisaks võimalikele vabadele nädalavahetustele ka nääripuhkuse Otepää külje all Uuno vanematekodus. 1973. aastal sündis neil tütar ja kolm aastat hiljem poeg. 1982. aastal avanes neil vanemate ja lähisugulaste abil võimalus osta esimene oma auto Moskvitš. Uuno, Milvi ja nende lapsed olid väga õnnelikud inimesed.

Projekti raames loome ehetekollektsiooni, mis on inspireeritud sellest   legendist. Lisaks näeme koostöövõimalust teiste erialade kunstnike-   disaineritega, et luua sari tänapäeva kasutusse sobivaid tarbeesemeid, mille valmistamisel on lähtutud ka keskonnasäästlikest põhimõtetest. Meie jaoks on huvitav eksperimenteerida oma vanemate ja meie eakaaslastele tuntud sümboolikaga. Mõttelise laiendina eksponeerime elektrijaamas antud kollektsioonile lisaks ka juba varem tehtud personaalsed projektid:

Anneli Tammik „Linear“ eksponeeritud 2009 Hop galeriis.

Ketli Tiitsar „ Koduigatsus“ eksponeeritud 2008 Hop galeriis ja pälvinud Ede Kurreli nimelise preemia.

Maria Valdma „Tolm“ eksponeeritud A-galeriis 2009 ja pälvinud A-galerii aasta parima näituse tiitli.

Leidsime, et ka need kollektsioonid, küll eriilmelised, moodustavad meeleoluka sünergia ja sobituvad antud keskkonda. Antud projektiga soovime astuda sammukese lähemale ammu tekkinud „missioonile“ näidata kaasaegset ehtekunsti Eesti erinevates maakondades. Lisaks näitusele värvikas Kärdla elektrijaamas otsustasime projekti „Õnnelikud inimesed“ eksponeerida septembris ka Tallinnas, SooSoo galeriis Telliskivi Loomelinnakus.