Vabrikuväljak 8 (Hiiumaa muuseumi Pikas majas)
avatud 1. augustil kl 12–20
See on kohvik, kus me proovime olla ajas, mil olid tähtsad nii galantsus, viisakus, lauakombed kui etikett. Me vähemalt mõtleme heale eeskujule ehk meie Kärdla parunite perele, kelle kunagises kodumajas Vabrikuhoovis me toimetame. Seekord oleme oma pilgu suunanud ka kauni suvise veranda klaasakendest mere poole, kus kunagi laius parunite rohuaed. Rohked korvitäied õunu ja kirsse, räätsatäied kurke ja kapsaid rändasid sealt Kärdla sakste lauale. Lisa said muudki kodakondsed. Elle Radini maalid kohvikusaali seintel aitavad neid uhkeid aegu meenutada.
Nüüd on paruniaia maadel pigem mets. Aga puid armastasid Kärdla Ungern-Sternbergid samuti väga. Ja puudestki räägime, sest muuseumis on näitus ”Puud on midagi muud”. Kõigele lisaks aitavad puud meid üsna mitmel moel ka kohvikulauda katta.
Meie parunid ja nende pereliikmed pälvisid aja jooksul ikka ja jälle tunnustust, seda nii aumärkide, diplomite kui ametikõrgenduse näol. Üks Vanaparuni poegadest sai Venemaa esindajaks Austraalias ja Inglismaal, üks lapselastest sai tuntuks vägeva väejuhina ja kohalikku kalevit hinnati kõrgelt. Kõrgel ehk muuseumi rõdukorrusel on viimaseid nädalaid eksponeeritud Eesti riigi ja Kaitseliidu kõrgeimad aumärgid (pilet 1 euro).
Lastele, nende vanematele ja kiire elu filosoofia all kannatavatele on paruniaia servas avatud proua Rothi kasvatusmeetodeid ning nobedust järgiv Rotikooli puhvet (külmad joogid, hea masinakohv, singileivad, pirukad jms kohapeal ja kaasa)
Ja nagu ikka, kõlab meie majas sel päeval muusika, sest ainult nõndaviisi muutuvad kohvikuhetked unustamatuks.